Le langage parisien n’a jamais que deux rythmes : l’intérêt ou la vanité.
Le langage parisien n’a jamais que deux rythmes : l’intérêt ou la vanité. Honoré de Balzac
Le langage parisien n’a jamais que deux rythmes : l’intérêt ou la vanité. Honoré de Balzac